Kehaline aktiivsus on oluline vaimse ja füüsilise heaolu tagamiseks. Näiteks ujumine, jalutamine ja  rattasõit vähendavad ärevust ja stressi. Selle taga arvatakse olevat füüsilise aktiivsuse käigus tekkivast hormonaalsest tasakaalust ja aju verevarustuse muutustest.

On leitud, et sportimine mõjutab aju tasandil emotsioone, mälu teatud funktsioone ning motivatsiooni. Sellele  tuginedes teevad teadlikud inimesed ka töökohti valides otsuseid selle põhjal kas ettevõte toetab spordi tegemist või mitte.

 

Kasu ei saa sellest mitte ainult töötaja, vaid ka tööandja, kes saab vastu motiveeritumad ja tugevama tervisega töötajad.

 

Maksusoodustus tervise- ja spordikuludele alates 1. jaanuarist 2018

Alates 1. jaanuarist 2018 hakkas kehtima uus maksusoodustus. Kui tööandja on võimaldab kõikidele töötajatele tervise edendamiseks tehtavate kulutuste kompensatsiooni, siis ei maksustata neid erisoodustusena. Maksusoodustus kehtib 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis.

 

Millised on maksuvabad tervise- ja spordikulud?

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

  • avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
  • sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused
  • tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused
  • kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele
  • ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

 

Milliseid osavõtu tasusid ei maksustata?

Avalikud spordiüritused on üritused, kuhu saavad minna ja osa võtta kõik soovijad. Sealjuures on korraldajate mõistlikud piirangud nagu osalejate arv, vanuse piirang, osalustasu maksmise kohustus jmt tingimused aktsepteeritavad ega sega hüvitise kasutamist. Sellisteks üritusteks võivad olla nii erinevad üritustesarjad kui ka üksiküritused.

 

Avalikeks spordiüritusteks, mis ei kuulu hüvitamisele, on erinevad ettevõtte sisesed spordipäevad ja -üritused. Samuti konkreetsele sihtgrupile suunatud üritused, millest kõik soovijad osa võtta ei saa. Osalemine võib olla piiratud mõne klubi liikmelisuse või muu sarnase tingimusega.

 

Millised on sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega seotud kulutused?

Sportimis- või liikumispaik tähendab nii avalikku kui ka ettevõtte sisest ala, mida inimesed saavad kasutada regulaarselt. Sellisteks kohtadeks on näiteks võimlad, spordisaalid ja -väljakud, terviserajad, staadionid, erinevad rohealad ja pargid, kus on võimalik tervist edendavate tegevustega tegeleda.

 

Sportimis- või liikumispaiga kasutamine peab olema tagatud regulaarselt – see tähendab, et selliste alade ühekordne rentimine lühiajaliselt maksuvabale hüvitamisele ei kuulu.

 

Mis tingimustel kuuluvad tööandja spordirajatiste kulutused maksuvabastusele?

Kui tööandja omab spordirajatist ja sellele on tagatud töötajate regulaarne kasutamise võimalus, siis antud rajatisega tekkivad ülalpidamise kulutusi on võimalik samuti maksuvabalt hüvitada.

 

Sellisteks kuludeks võivad olla näiteks ruumi või seadmete remont, koristamine ja ka jooksvad kulud nagu elekter ning vesi. Hüvitamisele ei kuulu aga investeeringud. Samuti tuleb meeles pidada, et hüvitist saab kasutada 100 eurot inimese kohta kvartalis vaid töötajate eest, kes antud rajatist kasutavad.

 

Mis põhjustel kasutada ravikindlustuslepingu kindlustusmakseid?

Kui tööandja ja töötaja(d) lepivad kokku, et töötajad soovivad ravikindlustuslepingu kindlustusmakseid teostada, siis ka neid kulusid on võimalik piirmäära piires maksuvabalt hüvitada. Lisakindlustust võivad soovida isikud, kes ei ole mingil põhjusel Haigekassa ravikindlustusega kaetud või pea seda piisavaks, kes soovivad eraraviasutusi kasutada või soovivad vajadusel minna välismaale ravile.

 

Mida peaks raamatupidamise seisukohalt teadma?

Maksusoodustuse puhul on tähtis meeles pidada, et see 100 eurot on summa koos käibemaksuga. Kui töötaja tarbeks on tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata.

 

Need 100 eurot võib rakendada korraga ühel päeval, ühes kuus või osade kaupa kolme kuu jooksul. Peamine on, et kolme kuu jooksul kokku on tervise- ja spordikulud 100 euro ulatuses ühe isiku kohta. Seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele ega järgmistesse kuudesse või kvartalitesse või summeerida aasta lõikes.

 

Kui ettevõttes on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja kasutada  talle ettenähtud kompensatsiooni tervise- ja spordikuludele 100 euro ulatuses. Selleks on raamatupidamises vaja:

  • kulu kandmiseks kuludokumenti
  • iga isiku kohta pidada kulude arvestust(kassapõhist või tekkepõhist)

 

Ettevõtja ei pea pakkuma tervise- ja spordihüvitist – antud kulude tegemine ei ole kohustuslik. Kuigi tööandja saab otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi töötajatele pakutakse, siis tuleb meeles pidada, et maksuvabastust saab kasutada ainult kui hüvitist pakutakse kõikidele töötajatele.

 

Seda ei saa pakkuda vaid valitud seltskonnale, ühele osakonnale vmt. Töötajale aga jääb valikuvabadus, kas ja milliseid võimalusi pakutavast kasutada.

 

Lisaks eelnimetatule on oluline teada, et maksusoodustus ei laiene spordiks vajalikele vahenditele nagu riided, jalanõud, jne.  ega lisateenustele nagu toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, jne. Huvitav nüanss on aga, et maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele!.