Varasemalt oli tegelike kasusaajate märkimise kohustus ainult krediidi- ja finantseerimisasutustel. Alates 1. septembrist 2018 on see kõigi juriidiliste isikute kohustus. Tegemist on rahapesu- ja terrorismi tõkestamise seaduse muudatusega, mille kohaselt tuleb vastavad andmed edastada Äriregistrile. Seda on võimalik mugavalt teha äriregistri ettevõtjaportaalis.
Kuidas tuvastada tegelikke kasusaajaid?
Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kelle huvides tehakse erinevaid tehinguid. Kasu võivad antud isikule tuua nii otsesed kui ka kaudsed tehingud. Otsese kasusaamisega on tegu kui isik omab ettevõttes vähemalt 25% osalust. Kaudne kui isik omab ettevõtet, mis omab vähemalt ühest teisest ettevõttest vähemalt 25%. Otseste ja kaudsete kasusaajate tuvastamiseks on Rahandusministeerium loonud ka praktilise juhendi.
Tegelike kasusaajate märkimise kohustust ei ole korteriühistutel ja hooneühistutel. Samuti reguleeritud turul noteeritud äriühingutel, kellel on kohustus esitada põhjalikke ja seega ka läbipaistvamaid aruandeid ning osadel sihtasutustel. Lisaks ei esita andmeid ka välisriigi äriühingu filiaalid, kuna äriseadustiku mõistes ei ole need juriidilised isikud.
Millal tuleb tegelike kasusaajate andmed esitada?
Tegelike kasusaajate andmed tuleb esitada 60 päeva jooksul alates 1.septembrist ehk 2018 aasta oktoobri lõpuks. Ettevõtja portaalis on andmed eeltäidetud ja neid saab vajadusel lisada, muuta ja täiendada. Seejärel on vaja andmed kinnitada.
Edaspidi kinnitatakse andmed majandusaasta aruande esitamisega, kui andmed ei ole vahepeal muutunud. Ettevõtted, kes alustavad tegevust peale jõustunud kohustust, esitavad vastavad andmed koos äriregistrisse kandmise avaldusega.
Kui andmed muutuvad, peab ettevõtte juhatus esitama uued andmed 30 päeva jooksul alates andmete muutusest. Vanu andmeid säilitatakse 5 aastat ja selle aja möödumisel kustutatakse need registrist automaatselt. Ise midagi siinkohal tegema ei pea.
Kuidas esitada tegelike kasusaajate andmeid ettevõtjaportaalis?
Tegelike kasusaajate lisamine on tegelikult üpris lihtne. Ja kuna alates 1.jaanuarist 2019 rakenduvad ka andmete esitamata jätmisel karistusmeetmed, siis on igal juhul mõistlik need liigutused ära teha.
Andmete esitamata jätmine, muudatustest mitte teatamine või valeandmete esitamine võib tulevikus kaasa tuua rahatrahvi. Füüsilise isiku puhul kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 32000 eurot. See risk ei ole andmete mitte-esitamisel tekkivat ajasäästu tõenäoliselt väärt.
Alljärgnevad pildid näitavad täpselt, kuidas selle olulise tegevusega kiirelt hakkama saada.
Logige ID kaardi või mobiil-IDga sisse Äriregistrisse. Kõigepealt avaneb vaade:
Tegelike kasusaajate lisamiseks tuleb avalehel vastaval lingil. Seejärel kuvatakse ekraanil ettevõttega seotud isikud. Valides välja tegelikud kasusaajad, tuleb vajutada nupul “lisa”:
Seejärel avaneb aken, kus on näha tegelike kasusaajate isikuandmed. Muuta on vaja vaid vastavalt vajadusele ripmenüüst jaotust “kontrolli teostamise viis” (igaks juhuks tasub üle kontrollida ka eeltäidetud andmed ja vajadusel korrigeerida).
Tegeliku kasusaaja kohta vajalikud esitatavad andmed on:
- nimi
- isikukood )sisikukoodi puudumisel sünniaeg)
- isikukoodi riik (isikukoodi puudumisel sünnikoht)
- elukohariik
- andmed isiku kontrolli teostamise viisi kohta
Kui kasusaaja omab otse ettevõttes osalust, siis on tegemist otsese osalusega ja kui isik omab ettevõtet, millel on antud ettevõttes osalus, siis on tegemist kaudse osalusega. Seejärel tuleb vajutada taas nupul “Lisa”:
Peale seda tekib isik tegelike kasusaajate nimekirja ja vajadusel (kui ettevõttes on mitu kasusaajat) saab lisada järgmise isiku:
Tegelike kasusaajate lisamise kohustus ei ole pelgalt seadusepunkt. Selle eesmärk on kaasa aidata puhtama ja läbipaistvama ettevõtluskeskkonna loomisele. Lõpuks võidavad sellest kõik osapooled.
Kui ettevõtjal puudub võimalus kasutada ID kaarti või mobiil-ID-d, siis saab edastada vastavad andmed ka notari abiga notaribüroos.