Alates 2018. aastast kehtib Eestis uus Tulumaksuseadus. Selle alusel on eraisiku mittemaksustatavaks tuluks kuus 500 € ja 6000 € aastas. See aga ei laiene kõikidele inimestele.

Üldised reeglid on alljärgnevad

  • kuni 14 400 € aastase (teenides kuni 1 200 € kuus) brutosissetulekuga inimestele on maksuvabaks tuluks 500 € kuus ja 6000 € aastas;
  • alates 14 401 € aastas (teenides alates 1 201 € kuus) hakkab lubatud maksuvaba tulu vähenema, jõudes nulli 2 100 € juures, kus iga lisanduv 1,80 € vähendab maksuvaba tulu 1 € võrra.
  • alates 2 101 € brutopalga saajatel ei ole lubatud enda tulust maha arvata maksuvaba tulu. Nemad tasuvad enda palgast 20% tulumaksu esimesest sendist alates.

Astmelist tulumaksu arvestatakse aasta tulu baasil

Eraisiku aastatulu moodustavad kõik võimalikud tulud, mis on eraisiku jaoks tulumaksuga maksustatud. Sellisteks tuludeks on muuhulgas:

  • Töötasu ja muud tasud
  • Erinevate lepingute alusel saadud teenustasud
  • Kinnisvara üüritulu
  • Tulu, mis on saadud vara võõrandamiseks
  • Kõikvõimalikud hüvitised
  • Erinevad stipendiumid ja preemiad
  • Intressid investeeringutelt

Samas ei arvestata aastatulu hulka maksuvabasid toetusi, hüvitisi, stipendiume, ning erinevaid maksuvabastusi, mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.

Kuidas need maksureeglid siis ikkagi toimivad?

Tulumaksuvaba miinimumi summa sõltub isiku tulude suurusest. Ettevõtjale on tähtis teada, et kui ettevõttes on töötajaid, siis on töötajatel õigus esitada tulumaksuvaba miinimumi arvestamise avaldus. Selle avaldusega tuleb arvestada, aga arvestada tuleb mitte enam ainult seda avaldust, nagu varasematel aastatel.

Töötajal on õigus esitada avaldus kuni 500 maksuvaba euro kohta kuus. See tähendab töötaja saab ise valida, kas ta soovib maksuvabalt kasutada 100, 250, 370 või mõne muu summa.

Ühe olulise nüansina on töötajal lubatud seda soovi uue avalduse esitamisega muuta igal kuul.

Kui töötajaid on palju, siis on kasulik ettevõttesiseselt kokku leppida, mis kuupäevani igal kuul selliseid avaldusi enne palgapäeva vastu võetakse. Vastasel juhul võib tekkida olukordi, kus juba on palgad arvestatud ja ümber tegemine tekitab ebavajalikku segadust, kellele ning mil määral ja millal tasu arvestada.

Raamatupidamislikult tuleb nüüdsest tulumaksuvaba summa arvutamisel lähtuda kahest allikast.

  • töötaja avaldusest
  • ja tulumaksu eelpool nimetatud reeglist

Kui töötaja teenib tasu kuni 1200 € kuus, siis ei ole probleemi. Arvestada tuleb tulumaksuvabastusel summast, mida töötaja on soovinud kasutada enda esitatud avalduses.

Kui töötaja aga teenib rohkem kui 1200 € kuus, siis tuleb jälgida ka reeglit. Näiteks teenib töötaja 1500 eurot kuus ja on teinud tulumaksuvaba avalduse 500 € peale. Sellisel juhul ei saa tööandja lähtuda töötaja soovist, sest tulumaksuvabastus hakkab reegli järgi lubatud maksuvaba tulu vähenema (iga lisanduv 1,80 € üle 1200 € vähendab töötaja maksuvaba tulu 1 € võrra).

Ehk 1500 € suuruse brutopalga lubatud tulumaksuvabastus on 333,33 €. Kui aga sama töötasuga töötaja oleks teinud näiteks 300 € peale avalduse, siis kuigi lubatud on 333,33 €, tuleb arvestada töötaja sooviga. Töötasu arvestamisel tuleb seega lähtuda väiksemast lubatud numbrist.

Mis aga saab siis kui töötajal on mitu töökohta või muud tuluallikad?

Kui inimene töötab ühes töökohas ja esitab tulumaksuvaba tulu avalduse, ei ole asjad keerulised.

Keerulisemaks muutub olukord, kui töötajal on mitu töökohta või muud tuluallikad. Näiteks üüritulu, autoritasud või midagi muud.

Tulumaksuvaba tulu avalduse võib töötaja esitada ainult ühe tööandja juures. Kui ühe tööandja juures on avaldus esitatud, aga teine töötasu või muu tulu ületab lubatud maksuvabastuse, siis seda peab kahjuks töötaja ise jälgima ja vajadusel esitama tööandjale uue maksuvaba tulu arvestamise avalduse . Võimalus on ka uue aasta alguses tuludeklaratsiooni kaudu teha tasaarveldus ning vajadusel tulumaksu juurde tasuda.

Ainsaks erandiks siinkohal on töötavad pensionärid. Kuigi ka nendele kehtivad eelnimetatud maksuvabastuse summa reeglid, siis tulumaksuvaba tulu avalduse võivad nad teha kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusametile või mõlemale (nii tööandjale kui ka Sotsiaalkindlustusametile). Kui antud isik soovib avalduse esitada nii Sotsiaalkindlustusametile kui ka töötajale, siis peab pensionär tööandjale esitama vastava summaga avalduse, mida tööandja võib arvestada.

Näiteks kui pensioni suurus on 300 € ja sellest arvestatakse tulumaksuvabastust, siis võib olla hea mõte tööandjale esitada avaldus 200 € kohta.

Seega esmakordselt peavad maksusüsteemi endale selgeks tegema nii tööandjad kui ka töötajad. Tööandja peab jälgima töötaja nii töötaja soove kui ka maksureegleid ning ka töötaja peaks enda tulusid jälgima ja arvestama, kui ei ole soovi tuludeklaratsiooni esitamisel suuremat summat korraga välja käia.

Lisainfot

Kasulik ja detailne ülevaade maksuvabast tulust on leitav Maksu- ja Tolliameti veebilehelRahafoorum.ee annab samuti detailse selgituse maksuastmetest ja nüanssidest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This field is required.

This field is required.